Kvaliteetne ja kättesaadav kõrgharidus – kas mõlemat korraga saab?

Suve jooksul on vaikselt kerkinud taaskordselt arutelu Eesti kõrghariduse perspektiividest, seda eriti just kõrghariduse tasuliseks muutmise asjus. Riigi poolt on tulnud nii mõnigi idee, kuid neist ükski ei tundu pädev probleemi tegelikuks lahendamiseks. Potentsiaalse administratiivtasu kehtestamise mõttega, näiteks, on kaasas käinud tõdemus, et kord aastas makstav summa pikas perspektiivis kõrghariduse rahastamise murepilviära ei hajuta. Võimaliku õppemaksu kehtestamine, olenemata suurusest, tekitab ka tudengite seas mitmeid arutelusid (vt näiteks Karl Lembit Laane ja Martin Noorkõivu sõnavõtte). Võib öelda, et must-valgena tasuta kõrghariduse säilitamist ei nähta, kuid peetakse oluliseks võimalikult palju pingutada selle säilitamise nimel. 
 

Kuidas meil, tudengitel läheb? 
 

Vajaduspõhise õppetoetuse summad küll kasvasid, kuid tingimused toetuse saamiseks on jäänud püsima. Üliõpilane kuulub endiselt kuni 24. eluaastani (kaasa arvatud) ühte leibkonda oma vanematega, välja arvatud juhul kui ta on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja. 

Õppelaenu summa on hetkel 3000 eurot aastas järgnevate laenutingimustega: intress on 1,95-1,99% + viimase 6 kuu euribor (sõltuvalt laenupakkujast) ja laenu saamiseks on vajalik üks käendaja. Tulemusstipendiumi suurus on 100 eurot kuus, kuid ka seda ei jätku kõikidele tublimatest tublimatele. 
Niisiis ei saa ära unustada tudengite igapäevast toimetulekut ning tõsiselt otsa vaadata üliõpilaste majanduslikule seisule. 
 

Tegime rahvaküsitluse
 

Tudengite toimetuleku ja tasuta-tasulise kõrghariduse küsimustest ajendatuna tegi meie TÜÜE büroo Ole Rohkem. tudengimessil  pisikese rahvaküsitluse, mille tulemusi juuresolevalt pildilt näha võite. Küsitud sai kõrghariduse kättesaadavuse eelistuste kohta ning kust tuleb üliõpilaste sissetulek. Tulemustest peegeldub üsna selgelt, et vähemalt 1/3 üliõpilastest töötab õpingute kõrvalt ning olulist rolli toimetulekus mängivad ka tudengite vanemad. Kuid kas see on olukord, mida tudeng soovib? Kas tudeng saab töötamise kõrvalt 1,0 kohaga ka eriala omandatud? Kõrghariduse kättesaadavuse osas eelistatakse valdavalt tasuta kõrgharidust, kuid nendegi vastajate seas leidus arvamusi, et praegune süsteem vajaks püsimiseks kindlamat plaani ja põhjalikku arutelu ühiskonnas. 

 

Image

Kuidas edasi? Kellele milline kõrgharidus? Kuidas tudeng tegelikult toime tuleb? – küsimused, millele me vastust ei tea, kuid püüame tegutseda selle nimel, et õppeaasta mööduks tudengite jaoks turvaliselt ning lootus õpingute edukalt lõpetamise osas püsiks. 

 

Eesti Üliõpilaskondade Liit on koostanud algatuse „Tasuta kõrghariduse säilitamine“, millega ühines ka Tartu Ülikooli üliõpilasesindus. Eesmärgiks on parima võimaliku lahenduse leidmine, et kõrgharidus püsiks kättesaadav ja üliõpilased oleksid toetatud. Algatust saate toetada ja allkirja anda SIIN.

Seisame üheskoos kvaliteetse kõrghariduse ja üliõpilaste heaolu eest!